Toimetulekutoetus võib päästa üürivõlglase väljatõstmisest
Eluasemekuludega hättasattunu saab abi küsida kohalikult omavalitsuselt ning tänu toimetulekutoetusele pääseda üürivõlgadesse mattunud kodust väljatõstmisest.
Tisleri ametit pidanud Urmas (53) kaotas töö paar aastat tagasi. «Toimetulekutoetust ei ole ma seni taotlema pidanud, püüame elukaaslasega ikka toime tulla,» räägib mees. Tema sõnul jääb toimetulekutoetus viimaseks päästerõngaks, eelkõige püüab ta aga tööd leida ning seni omal jõul toime tulla.
Tallinna Kesklinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltoetuste talituse peaspetsialist Heinar Eranurm kinnitab, et inimesed ei pöördu sugugi kergekäeliselt sotsiaalhoolekande poole. «Toimetulekutoetuse vajadust tunnistatakse üsna vastumeelselt,» nendib Eranurm. Ent olukorra tõsidusest annab märku taotlejate arvu tuntav kasv.
Häbeneda ei maksa
Inimesed hakkasid sotsiaalhoolekande osakonda massilisemalt pöörduma alates eelmise aasta lõpust, siis kui ilmad läksid külmemaks, küttekulud suurenesid ning riigi majandusolukord muutus hullemaks.
Eranurme sõnul on toimetulekutoetuse saajate hulgas märgatavalt kasvanud ootamatult töö kaotanute arv. «Paljudel juhtudel vajab abi väikeste lastega perekond, kus üks vanem on kodune ja teine lapsevanem jääb järsku töötuks,» kirjeldab Eranurm. Abi vajavad ka väikese pensioni ja sissetulekuga inimesed.
Eranurm soovitab hättasattunul kindlasti pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poole. «Häbeneda ei ole mõtet, kuulame mured ära ja määrame vajadusel toimetulekutoetuse,» nentis ta.
Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust perekonnas. Praegu kehtiv toimetulekupiir on üksi elavale inimesele 1000 krooni kuus ja iga järgneva pereliikme kohta lisaks 800 krooni.
Toetust saavad taotleda inimesed, kellel pere netosissetulek jääb pärast eluasemekulude tasumist alla toimetulekupiiri.
«Arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasuda tulevad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir,» selgitab Eranurm.
Tema sõnul võetakse toetust arvestades arvesse eluasemekulud vaid normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 ruutmeetrit iga pereliikme kohta ning lisaks 15 ruutmeetrit pere kohta.
Kindlad reeglid
Eranurme kinnitusel ei arvestata toimetulekutoetust määrates kulutusi telefonile, telerile ja internetile. Arvesse lähevad aga kõik hädavajalikud kommunaalmaksed, nagu üür, küte, vesi ja kanalisatsioon, elekter ja gaas, maamaks ning hoone kindlustusmaks. Veele ja kanalisatsioonile on ette nähtud kindlad normid, seda piiri ületavate kulude eest toetust ei maksta.
Taotlus toimetulekutoetuse saamiseks tuleb esitada sotsiaalhoolekande osakonda hiljemalt 20. kuupäevaks.
Kaasa tuleb võtta eluruumi omandiõigust tõendav dokument või üürileping, vara loetelu ning üliõpilasel tõend stipendiumi saamise või mittesaamise kohta.
Sageli suunatakse inimene edasi võlanõustaja jutule, sest kui perel on tekkinud rohkem võlgu, siis on see justkui nõiaring, millest väljapääsemiseks on vaja spetsialisti abi. Tallinnas on Eranurme sõnul võlanõustamise süsteem üsna hästi käima lükatud.
Spetsialisti sõnul jätkub praegu toimetulekutoetusteks jagatavat raha ning kõik, kellel on õigus toetust saada, seda ka saavad.
Toetus
Toimetulekutoetust määrates võetakse arvesse eluruumi alalised kulud:
- tegelik korteriüür või hooldustasu
- kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus
- tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus
- tarbitud elektri maksumus
- tarbitud majapidamisgaasi maksumus
- maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind
- hoonekindlustuse kulud
- prügiveo kulu
- üldelektri kulu
Allikas: Tallinna Kesklinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakond
