Kohtuhagi
Meedias levitatav mõtteviis abivajajatele, et ükskõik millise võlausaldaja (panga) poolt soovitused kokkuleppe ja ebaõiglasena tunduva nõude puhul on kasulik see sõlmimata jätta ning asi kohtusse anda, mis garanteerib et võlausaldaja ei saa nõuda suuremat summat kui kahekordne algne laenusumma.
Päris üheselt niimoodi kindlalt väita ei ole päris õige. Kui võlausaldaja nõuab lepingu ülesütlemisel koheselt rohkem kui mitmekordse põhisumma tasumist (nt 2 000 kroonise kiirlaenu puhul 15 000 krooni tasumist), siis on kindlasti mõttekas nõuda sellise ülekohtu lõpetamist kohtu kaudu. Samas tuleb arvestada, et ka kohtus võib lõpptulemusena väljanõutav summa suureneda. Seda seetõttu, et lisaks võlgnevusele tuleb kinni maksta ka teise poole (võlausaldaja) kohtukulud, samuti riigilõivud, võlgniku esindaja kulud jms. Juba ainuüksi riigilõivu summa, mida hüvitada tuleb, on nt 20 000 kroonise laenu nõude korral 4 000 krooni. Lisaks sellele peab võlgnik arvestama kindlasti ka sellega, et pärast kohtuotsust tuleb võlgnikul väljamõistetav summa koheselt kogu ulatuses tasuda, sest muidu hakkab sellelt summalt (koos kohtukuludega) intressi määra ulatuses viivis jooksma. Seega, kui sellist raha pole, siis ei tasu kohtumenetlusest pääseteed loota ning mõistlikum on enne seda laenuandjaga kokkuleppele jõuda. Kuigi ka kokkuleppe puhul on pikema maksegraafiku koostamisel tasumisele kuuluvad summad algse laenusumma ja intressikohustustega võrreldes suuremad, siis ei ole need enamasti suuremad kui kohtus kaasnevad nõuded.
Seega ei saa üheselt väita, et alati on kasulik võlausaldaja kohtusse kaevata, sest ka kohtus võib lõpptulemusena selguda, et väljanõutav summa on koos kõikide kuludega mitu korda suurem kui algne võlasumma ning see tuleb tasuda koheselt. Laenuandjaga kokkuleppes olev näiteks 3 kordne põhisumma 10 aasta peale võib osutuda kokkuvõttes odavamaks ja mugavamaks lahenduseks. Aga kui võlgnik on otsustanud ikkagi asja kohtusse anda, siis tuleb arvestada kõikide asjaoludega, mis sellega kaasnevad.
Tuleb arvestada, et kohtusse läheb võlausaldaja (pank) siis, kui laenuleping on olulise lepingu rikkumise tõttu üles öeldud. Sealjuures tuleb arvestada, et lepingu rikkumise korral lisanduvad algselt võetud laenukohustusele ja kokkulepitud intressi maksmise kohustusele viivise ja leppetrahvi nõuded. Samuti ei peatu viivise arvestus kohtusse pöördumisel. Lepingu ülesütlemisega nagu mainitud kaotab võlgnik õiguse maksta laenu tagasi maksegraafiku alusel ning tal tekib kohustus maksta koheselt tagasi kogu laenusumma ja kogunenud intressid.
Kuigi kohus võib teatud juhtudel viivisenõuet tõesti vähendada, siis kaalub kohus otsustamisel hoolega, kas viivise vähendamiseks on ka piisavalt alust. Muuhulgas on oluline võlgniku enda käitumine - kui võlgnik on maksmisest lihtsalt kõrvale hoidnud ning lasknud asjal kohtusse minna, on see märk võlgniku pahatahtlikkusest ning viivisenõue jääb vähendamata.
Ning kuigi kohtus on üldine tava, et kõrvalnõuded (intress, viivis jms) ei tohiks ületaks põhinõuet (laenusummat), siis see ei piira see kohtukulude väljamõistmist võlgnikult ega ka viivisenõude kasvamist pärast kohtuotsust. Seega, kui võlgnikul ei ole ikkagi raha, et maksta kohe pärast kohtuotsuse tegemist, siis kasvab võlgnevus aina edasi, kusjuures kohtuotsusest alates arvestatakse viivist mitte üksnes tasumata laenusummalt, vaid ka kohtukuludelt.
Tihti ei arvesta võlgnikud ka sellega, et juba kohtumenetluse alustamisel võib kohus laenuandja (panga) nõudel kohaldada hagi tagamise abinõusid. See tähendab tihti võlgniku arveldusarvete arestimist ja vara (nt sõiduk, korter vms) müümise, kinkimise jms tehingute keelamist. Seega võib võlgnik avastada, et juba kohtumenetluse alustamisel on tema võimalused vara ja sissetulekute kasutamisel oluliselt piiratud ning hakkab ise laenuandjaga kokkuleppe võimalusi otsima, kuid siis võib juba olla hilja, et laenuandjaga sobivate kokkulepeteni jõuda.
Lisaks peaks võlgnik objektiivselt hindama enda teadmisi ja oskusi hagile vastuse koostamiseks õiguslike seisukohtade avaldamiseks ning kohtuistungil esinemiseks. Nende puudumisel tuleb arvestada ka oma juristile makstavate tasudega. Kindlasti ei ole vähemoluline ka see, et jõustunud kohtulahendid on avalikud, mistõttu võib info varasema võlgnevuse kohta osutuda tulevikus takistuseks laenu, aga pole välistatud, et ka näiteks töökoha saamisel.
