Eraisiku pankrot
Tihti tundub, et eraisiku pankrot on justkui kiire ja lihtne lahendus kõikidest oma võlgnevustest pankade, liisingfirmade ja teiste võlausaldajate ees lahti saamiseks. Ka meedia on viimasel ajal seda laialt propageerinud - võlgadest lahtisaamiseks tuleb vaid esitada avaldus ning kui see rahuldatakse, ollaksegi laenudest vaba.
Võlgadest vabastamise menetlus ei ole võlgnikule sugugi lihtne ega odav lahendus. Ka eraisiku pankroti jaoks on vaja leida raha ning selleks kulub umbes 15 - 20 000 krooni. Antud summa tuleneb sellest, et tavainimesel ei ole reeglina teadmisi, mis võimaldaksid õigesti hinnata pankrotimenetluse alustamise otstarbekust ning koostada kohtule vajalikud dokumendid. Lisaks on sinna arvestatud ka ajutise halduri tasud, kes määratakse võlgniku olukorda uurima. Samuti võib selguda, et ajutise halduri poolt läbi viidud uurimise põhjal, puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse katteks ning võlgnik ega ükski võlausaldaja ei soovi või ei saa menetluskulude katteks kohtu deposiiti raha maksta, siis kohus pankrotti välja ei kuulutagi ning menetluse algatamiseks ja ajutise halduri tasuks tehtud kulutused osutuvad asjatuteks.
Pankroti välja kuulutamisel peab võlgnik arvestama, et tema vara arvelt tasutakse esmajärjekorras pankrotimenetluse kulud (pankrotihalduri tasu ja kulud), mis võivad kujuneda arvestatavaks, sest pankrotimenetlus võib kesta väga pikalt, sõltuvalt halduri töö kiirusest, võimalike kohtuvaidluste arvust ja kulgemise kiirusest jms. Seega ei sobi eraisiku pankrot kui võlgnevus on väiksem kui pankrotimenetluse kulud.
Lisaks sellele tuleb hoolega kaaluda ka seda, mida pankrotiavaldus endaga kaasa toob. Kogu protsess on vaevaline ja sellele kulub aega tervelt 5 aastat. Pärast pankroti väljakuulutamist on teatud aja jooksul piiratud võlgniku liikumine, sh Eestist lahkumine. Võlgnik peab olema kohtule ja haldurile kättesaadav ning andma igakülgset teavet oma tegemiste kohta. Samuti võidakse teda kohustada viibima kohtuistungitel, võlausaldajate üldkoosolekutel ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. Nende täitmiseks võidakse tema suhtes kohaldada ka elukohast lahkumise keeldu, sundtoomist või aresti.
Samuti peab võlgnik kogu selle aja kas töötama või otsima tööd. Tuleb silmas pidada, et võlgade vabastamise menetlus ei kaasne pankrotimenetlusega automaatselt. Seda tuleb kohtult eraldi taotleda ning kohus teeb otsuse võlgadest vabastamise menetluse alustamise kohta alles pärast seda, kui pankrotimenetlus ise on lõppenud. Seega kohtusse pankrotiavaldust esitades puudub võlgnikul tegelikult igasugune garantii, et võlgadest vabastamise menetlus kunagi üldse alustatakse, rääkimata võlgadest vabastamisest endast. Isegi kui kohus otsustab võlgadest vabastamise menetluse pärast pankrotimenetluse lõppu alustada, läheb veel 5 aastat enne, kui kohus teeb otsuse võlgadest vabastamiseks. Samas kestab võlgadest vabastamise menetlus tervelt 5 aastat ning selle vältel tuleb võlgnikul loovutada esimesel aastal võlausaldajatele 100%, järgmisel 85%, ülejärgmisel 80% ja sellest edasi 75% oma sissetulekutest. Muust varast on võlgnik selleks ajaks ilma jäänud, sest see on pankrotimenetluses menetluskulude ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks maha müüdud. Seega võlgnik peab pankrotimenetluse ning sellele järgneva võlgadest vabastamise menetluse jooksul kokku ca 8 aasta jooksul, ära elama olematutest summadest ning siis võib olla vabastab kohus ta nende võlgade tasumisest, mida pankrotimenetluse ning võlgadest vabastamise menetluse käigus ei ole jõutud ära maksta.
Pankrotimenetluse ajaks kehtestatakse ka ärikeeld, mis kohtu määramisel võib kestma jääda veel täiendavalt 3 aastaks pärast pankrotimenetluse lõppu.
Finantsraskustest väljatulemuseks on ka muid viise - vaata siia.
