Viis müüti säästmisest

Uurides inimeste käest põhjusi, miks nad on seni säästmisest loobunud, joonistuvad selgelt välja viis üldlevinud teesi, mis paraku paljuski ei vasta tõele.

1. Minu säästud on nii väikesed, et nende investeerimine on mõttetu.

Nagu iga suurema ettevõtmise, nii ka säästmise puhul tuleb kuskilt otsast alustada, sest vaid unistades oma unistusi teoks ei tee. Oluline on hoida ootused realistlikud ja võimalused kainelt läbi kalkuleerida. Säästmisega ei saa rikkaks, kuid säästud annavad turvatunde. Säästmine on suurema osa inimeste jaoks suhtumise ja enesedistsipliini küsimus.

2. Säästmine ei tasu ära, sest inflatsioon sööb säästud.

Viimastel aastatel on Eestis tõepoolest olnud küllaltki kiire inflatsioon. Tasub aga meeles pidada, et kiire inflatsioon ei kesta igavesti ja kõik märgid näitavad, et lähiaastatel on inflatsioon tunduvalt aeglasem. Ratsionaalne lahendus pole ju ka oma säästud täna ära tarbida, sest samamoodi kui inflatsioon vähendab raha ostujõudu, väheneb ostetud auto, teleri või pesumasina väärtus. Säästetud rahasumma on aga ka aasta pärast reaalselt olemas.

3. Sääste investeerides võin kaotada kogu oma raha.

See on osaliselt tõsi, sest kindlasti tuleks enne investeerimist hoolikalt kaaluda investeeringuga kaasnevaid riske. Esimesena tuleks uurida, kas raha vastuvõttev firma on ikka usaldusväärne. Kui panka paigutatud tähtajaliste hoiuste puhul on riiklikult tagatud 50 000 euro piires raha säilimine, siis muude ettevõtete ja rahapaigutuste puhul selline garantii puudub.

Teiseks tuleb mõelda, kui suurt riski ollakse valmis võtma ehk kas investeerida väärtpaberitesse või jääda tähtajalise hoiuse juurde. Väärtpaberitesse investeerimisel tuleks arvestada, et teatud perioodi jooksul võib nende väärtus ka langeda. Tähtajaline hoius on aga turvaline ja teenitud intressid tulumaksuvabad. Hoius on ka lihtne, selge ja igaühe jaoks läbipaistev.

4. Täna on juba hilja säästmisega alustada.

Ilmselt oleme kõik kuulnud investeerimise põhimõtet: heal ajal säästa halbade aegade tarbeks. Kuna Eesti majanduses on ülikiire kasv läbi ja maad võtnud pessimistlikumad meeleolud, siis sageli arvavad ka potentsiaalsed säästjad, et on säästmisega hiljaks jäänud. See pole kindlasti tõsi.

5. Tarbimine teeb õnnelikuks, säästmine tekitab stressi.

Säästmist ei tasu ise mõelda enda jaoks ebameeldivaks. Dogma, et tarbimine on pahe ja tark inimene selle asemel hoopis säästab, seab paljude jaoks mõttetuid pingeid. Inimene, kes pole veel säästmisega alustanud, tunneb end sageli otsekui teisejärgulisena. Ärge endale selliseid pingeid seadke. Nii tarbimine kui ka säästmine on igati loomulikud majandussüsteemi osad.

Hoiatusi liigsest tarbimisest tuleb võtta tõsiselt, kuid tarbimine tervikuna on kindlasti vajalik, kuna see elavdab majandust. Meie ostetavad kaubad annavad tööd paljudele inimestele nii Eestis kui mujal maailmas. Tarbides on võimalik teha oma unistusi teoks. Samuti ei tekita stressi säästmine - säästud pangakontol või hoiuses annavad nende omanikule hoopis täiendava meelerahu.