Tere tulemast, Külaline
randur
13.02.2010 05:00
Tere!
Olen pikaajaline töötu. Jäin eelmisele üürileandjale võlgu üürisumma - 13 000 krooni. Mitte pahatahtlikult, vaid ikka töötusest tingituna. Sotsiaalhoolekanne keeldus üürileandja nõutud üüri kompenseerimast. Suutsin sotsiaaltoetustest tasuda vaid elektriarved ja osaliselt ka vee- ning prügiveokulud.
Kuid suures osas jäi võlg üles - 13 000 krooni. Miks ma lasin võlal kasvada ja ära ei kolinud? Ootasin linnalt munitsipaalkorterit, mille dokumentide vormistamine venis.
Nüüd elan munitsipaalkorteris, mille kulud katavad sosiaalhoolekanne ja sugulased.
Töötutoetust ma riigilt enam ei saa.
Kohus nõuab minult välja eelnimetatud üürisumma (13 000), alanud on täitemenetlus. Peagi arestitakse mul pangakonto.
Peale isiklike asjade ma mingit vara ei oma.
Küsimused:
1. Kas minult nõutava summa (13 000 + kulud kohtutäiturile) puhul kujuneb pankrotimenetlus kallimaks kui võlasumma ise? Milleks siis üldse pankrotimenetlus? Ja kuidas näeb välja pankrotimenetlus töötu puhul, kes ei oma mingit sissetulekut?
2. Soovin kandideerida linnavalitsuse poolt pakutavale sotsiaalsele töökohale. Sotsiaalsetel töökohtadel on töötasuks riigis kehtiv alampalk (4350 krooni). Kas kohtutäitur võib selle palga minu kontolt ära võtta?
3. Ja mis minu jaoks vaat et olulisim - kas kohtutäitur võib minna mu isiklike asjade kallale, et püüda neid maha müüa?
Vastuste eest ette tänades
r.
Olen pikaajaline töötu. Jäin eelmisele üürileandjale võlgu üürisumma - 13 000 krooni. Mitte pahatahtlikult, vaid ikka töötusest tingituna. Sotsiaalhoolekanne keeldus üürileandja nõutud üüri kompenseerimast. Suutsin sotsiaaltoetustest tasuda vaid elektriarved ja osaliselt ka vee- ning prügiveokulud.
Kuid suures osas jäi võlg üles - 13 000 krooni. Miks ma lasin võlal kasvada ja ära ei kolinud? Ootasin linnalt munitsipaalkorterit, mille dokumentide vormistamine venis.
Nüüd elan munitsipaalkorteris, mille kulud katavad sosiaalhoolekanne ja sugulased.
Töötutoetust ma riigilt enam ei saa.
Kohus nõuab minult välja eelnimetatud üürisumma (13 000), alanud on täitemenetlus. Peagi arestitakse mul pangakonto.
Peale isiklike asjade ma mingit vara ei oma.
Küsimused:
1. Kas minult nõutava summa (13 000 + kulud kohtutäiturile) puhul kujuneb pankrotimenetlus kallimaks kui võlasumma ise? Milleks siis üldse pankrotimenetlus? Ja kuidas näeb välja pankrotimenetlus töötu puhul, kes ei oma mingit sissetulekut?
2. Soovin kandideerida linnavalitsuse poolt pakutavale sotsiaalsele töökohale. Sotsiaalsetel töökohtadel on töötasuks riigis kehtiv alampalk (4350 krooni). Kas kohtutäitur võib selle palga minu kontolt ära võtta?
3. Ja mis minu jaoks vaat et olulisim - kas kohtutäitur võib minna mu isiklike asjade kallale, et püüda neid maha müüa?
Vastuste eest ette tänades
r.
margit
26.02.2010 16:45
1. Kuna Te ei oma vara, siis ilmselt eraisiku pankrot raugeb. Hetkel ei ole mõistlik seda algatada kuna pankroti algatamisega kaasnevad lisakulud.
2. Teil on võimalik kirjutada kohtutäiturile avaldus palvega jätta elatusmiinimum igakuiselt oma arvele.
3. Seaduse järgi on kohtutäituril õigus Teie vallasvara arestida ja panna enampakkumisele.
Soovitame Teil kohtutäituriga jõuda tasumise osas kokkuleppele, tehke omapoolne ettepanek: mis summas saaksite igakuiselt tasuda.
2. Teil on võimalik kirjutada kohtutäiturile avaldus palvega jätta elatusmiinimum igakuiselt oma arvele.
3. Seaduse järgi on kohtutäituril õigus Teie vallasvara arestida ja panna enampakkumisele.
Soovitame Teil kohtutäituriga jõuda tasumise osas kokkuleppele, tehke omapoolne ettepanek: mis summas saaksite igakuiselt tasuda.
randur
10.03.2010 18:14
Tänan, et vastasite.
Kirjutate elatusmiinimumist. Palun, kas võite seda summat nimetada? Kas see on 1000 krooni kuus (nn toimetuleku piir), mille peab kohtutäitur mu pangaarvele jätma?
Kirjutate elatusmiinimumist. Palun, kas võite seda summat nimetada? Kas see on 1000 krooni kuus (nn toimetuleku piir), mille peab kohtutäitur mu pangaarvele jätma?
margit
11.03.2010 11:36
Täpsema informatsiooni saate aadressilt http://www.just.ee/21937
kivi
16.03.2010 12:32
Plaanin ise ka pankroti avalduse sisseviimist, riigilõiv pidi alates 2010. aastast 150.- olema. Kasulikku lugemist leidsin siit: http://www.just.ee/49515
Vara mul samuti pole, nii et asi peaks lihtne olema. Juhul kui pankrotihaldur määratakse, tuleb vist mingi avaldus kirjutada, et olen maksevõimetu ja riik hüvitab haldurile tegevuskulud. Üleüldse on pankrot minu arust parem variant kui see kohtutäituriga asjatamine, kes väänab veel omapoolse kirve su arvetele ka otsa.
Tuleb pankrot välja kuulutada, võlad ja intressid külmutada ja asi mutt. Saad tööd maksad kõik tagasi, aga vähemalt saad öösel magada. Ja kallid sõbrad makske ikka oma SMS-laenud enne tagasi, kui ei taha, et mingi koll Teile ukse taha tuleb.
Vara mul samuti pole, nii et asi peaks lihtne olema. Juhul kui pankrotihaldur määratakse, tuleb vist mingi avaldus kirjutada, et olen maksevõimetu ja riik hüvitab haldurile tegevuskulud. Üleüldse on pankrot minu arust parem variant kui see kohtutäituriga asjatamine, kes väänab veel omapoolse kirve su arvetele ka otsa.
Tuleb pankrot välja kuulutada, võlad ja intressid külmutada ja asi mutt. Saad tööd maksad kõik tagasi, aga vähemalt saad öösel magada. Ja kallid sõbrad makske ikka oma SMS-laenud enne tagasi, kui ei taha, et mingi koll Teile ukse taha tuleb.
margit
17.03.2010 17:29
kivi
Plaanin ise ka pankroti avalduse sisseviimist, riigilõiv pidi alates 2010. aastast 150.- olema. Kasulikku lugemist leidsin siit: http://www.just.ee/49515
Vara mul samuti pole, nii et asi peaks lihtne olema. Juhul kui pankrotihaldur määratakse, tuleb vist mingi avaldus kirjutada, et olen maksevõimetu ja riik hüvitab haldurile tegevuskulud. Üleüldse on pankrot minu arust parem variant kui see kohtutäituriga asjatamine, kes väänab veel omapoolse kirve su arvetele ka otsa.
Tuleb pankrot välja kuulutada, võlad ja intressid külmutada ja asi mutt. Saad tööd maksad kõik tagasi, aga vähemalt saad öösel magada. Ja kallid sõbrad makske ikka oma SMS-laenud enne tagasi, kui ei taha, et mingi koll Teile ukse taha tuleb.
„Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 p-i 1 kohaselt on võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel riigilõiv 150 kr. Kui võlgnik esitab pankrotiavalduse, siis peab ta selles oma maksejõuetust põhistama. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Samas pankrotiavalduse esitamine ei tähenda veel seda, et kohus kuulutab välja isiku pankroti. Kohus võib kuulutada pankroti välja, võib jätta pankrotiavaldus rahuldamata ja pankrotimenetlus võidakse lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Seega üldiselt hüvitatakse pankrotimenetluse kulud (kaasaarvatud pankrotihalduri tasu ja kulud) võlgniku vara arvelt või kui see ei ole võimalik, siis mõistetakse need välja võlgnikult.
Üldiselt pankroti väljakuulutamise päeva seisuga lõpetatakse küll olemasolevate kohustuste pealt viivise ja intressi arvestamine, kuid Te kaotate õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ning õiguse seda käsutada ja valitseda. Samuti Teie muud teatud õigused saavad olema piiratud. Lisaks sellele pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. See tähendab seda, et vaatamata sellele, et viivise ja intressi arvestamine peatub lasub Teil kohustus täita kõik oma kohustused korraga ja viivitamatult. Isegi nende lepingute ja kohustuste osas, mis ei olnud veel pankroti välja kuulutamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud. Samuti kaasnevad pankrotimenetlusega teatud kulud (pankrotihalduri tasu, menetluse läbiviimise kulud jne), mida kaetakse võlgniku vara arvelt ja nende kulude suurus on võrdeline täitemenetluses olevate kuludega.
Iseenesest pankrotimenetluse raames võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos lõpparuandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Samas võlgadest vabastamise menetlus kestab viis (5) aastat, mille jooksul peab võlgnik täitma teatud nõudeid ning alles viie (5) aasta möödumisel kohus veel vaatab asja ja otsustab kas ta üldse võlgniku kohustustest vabastab.
Tulenevalt ülalöeldust ütleks, et pankrot ei ole kõige parem lahendus. Seda tasuks kasutada pigem kõige äärmusliku meetmena, kui tõesti mitte midagi muud üle ei jää. Kui Teil on palju võlgnevusi, siis pigem soovitaks läbirääkida võlausaldajate/kohtutäituritega jne ning leppida nende igaühega eraldi kokku kohustuste täitmise tingimusi. Selline lahendus oleks Teile kõige parem, kuna kokkulepe(te) saavutamisel saate Te oma võlgnevusi Teile kõige vähem koormaval viisil täitma hakata.
kivi
18.03.2010 20:26
Kui vara ei ole, kas ikka määratakse haldur? Millega see haldur tegelema hakkab?
margit
30.03.2010 12:46
Kui kohus võtab pankrotiavalduse menetlusse, siis määrab ta igal juhul ajutise pankrotihalduri (PankrS, § 15 lg 1). PankrS § 22 lg 2 kohaselt ajutine haldur:
1. selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud;
1.1 selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused;
2. annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele;
3. tagab võlgniku vara säilimise;
4. annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest;
4.1 koostab halduri toimiku käesoleva seaduse § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras;
4.2 teavitab § 29 lõikes 1 nimetatud juhul teadaolevaid võlausaldajaid käesoleva seaduse § 30 kohaselt pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti kandmise võimalusest;
5. täidab muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud ülesandeid.
1. selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud;
1.1 selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused;
2. annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele;
3. tagab võlgniku vara säilimise;
4. annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest;
4.1 koostab halduri toimiku käesoleva seaduse § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras;
4.2 teavitab § 29 lõikes 1 nimetatud juhul teadaolevaid võlausaldajaid käesoleva seaduse § 30 kohaselt pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti kandmise võimalusest;
5. täidab muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud ülesandeid.
randur
13.10.2010 03:39
Tere taas!
Sooviksin teada, kas on olemas seaduslik garantii, mis tagab võlgnikule riigis kehtiva alampalga säilimise täitemenetluse puhul?
Ette tänades
r.
Sooviksin teada, kas on olemas seaduslik garantii, mis tagab võlgnikule riigis kehtiva alampalga säilimise täitemenetluse puhul?
Ette tänades
r.
margit
18.10.2010 15:40
Täitemenetluse seadustik § 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata
(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
(1.1) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust.
[RT I 2007, 25, 130 – jõust. 1.01.2008]
(2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
[RT I 2007, 25, 130 – jõust. 1.01.2008]
(3) Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.
Töötasu arestimise skeemi leiate aadressilt http://www.just.ee/21937
(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
(1.1) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust.
[RT I 2007, 25, 130 – jõust. 1.01.2008]
(2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
[RT I 2007, 25, 130 – jõust. 1.01.2008]
(3) Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.
Töötasu arestimise skeemi leiate aadressilt http://www.just.ee/21937
kivi
09.11.2010 17:59
kas peale eraisiku pankrotti võib see sama isik tegeleda ettevõtlusega?
margit
18.01.2011 16:32
Pankrotiseaduse § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui võlgnik või käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isik on süüdi mõistetud jõustunud kohtuotsuse alusel pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 ja 381 1 nimetatud kuriteo toimepanemises, võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määrata, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ärikeeld kehtib füüsilisest isikust võlgniku või käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku kohta ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu.
kivi
28.04.2011 16:21
Tahtsin küsida, kui kohus määrab deposiidi ja ma leian selle raha, kas siis on pankroti väljakuulutamine kindlustatud? Ja kui näiteks kohus pankroti minu avalduse põhjal välja ei kuuluta, kas siis deposiit jääb ikka kohtule, tegemist ju suure summaga?
ella
30.05.2011 08:59
[quote=randur]Tere!
Olen pikaajaline töötu. Jäin eelmisele üürileandjale võlgu üürisumma - 13 000 krooni. Mitte pahatahtlikult, vaid ikka töötusest tingituna. Sotsiaalhoolekanne keeldus üürileandja nõutud üüri kompenseerimast. Suutsin sotsiaaltoetustest tasuda vaid elektriarved ja osaliselt ka vee- ning prügiveokulud.
Kuid suures osas jäi võlg üles - 13 000 krooni. Miks ma lasin võlal kasvada ja ära ei kolinud? Ootasin linnalt munitsipaalkorterit, mille dokumentide vormistamine venis.
Nüüd elan munitsipaalkorteris, mille kulud katavad sosiaalhoolekanne ja sugulased.
Töötutoetust ma riigilt enam ei saa.
Kohus nõuab minult välja eelnimetatud üürisumma (13 000), alanud on täitemenetlus. Peagi arestitakse mul pangakonto.
Peale isiklike asjade ma mingit vara ei oma.
Küsimused:
1. Kas minult nõutava summa (13 000 + kulud kohtutäiturile) puhul kujuneb pankrotimenetlus kallimaks kui võlasumma ise? Milleks siis üldse pankrotimenetlus? Ja kuidas näeb välja pankrotimenetlus töötu puhul, kes ei oma mingit sissetulekut?
2. Soovin kandideerida linnavalitsuse poolt pakutavale sotsiaalsele töökohale. Sotsiaalsetel töökohtadel on töötasuks riigis kehtiv alampalk (4350 krooni). Kas kohtutäitur võib selle palga minu kontolt ära võtta?
3. Ja mis minu jaoks vaat et olulisim - kas kohtutäitur võib minna mu isiklike asjade kallale, et püüda neid maha müüa?
Vastuste eest ette tänades
Tere,
1) Kui ei omata mingit sissetulekut, siis ei saa pankrotimenetlust rahastada ja suure tõenäosusega lõpetatakse pankrotimenetlus raugemise tõttu, mis tähendab seda, et avalikkuse silmis loetakse, et pankrotimenetlust ei ole nagu kunagi alustatud.
2) Kui arved on kohtutäituri poolt arestitud täitemenetluse käigus, siis saab teha kohtutäiturile avalduse miinimumpalga kättesaamiseks ning seega saab minimaalse töötasu kätte(4350 kr).
3) Jah võib minna, väga sageli seda reaalses elus ei kasutata
Olen pikaajaline töötu. Jäin eelmisele üürileandjale võlgu üürisumma - 13 000 krooni. Mitte pahatahtlikult, vaid ikka töötusest tingituna. Sotsiaalhoolekanne keeldus üürileandja nõutud üüri kompenseerimast. Suutsin sotsiaaltoetustest tasuda vaid elektriarved ja osaliselt ka vee- ning prügiveokulud.
Kuid suures osas jäi võlg üles - 13 000 krooni. Miks ma lasin võlal kasvada ja ära ei kolinud? Ootasin linnalt munitsipaalkorterit, mille dokumentide vormistamine venis.
Nüüd elan munitsipaalkorteris, mille kulud katavad sosiaalhoolekanne ja sugulased.
Töötutoetust ma riigilt enam ei saa.
Kohus nõuab minult välja eelnimetatud üürisumma (13 000), alanud on täitemenetlus. Peagi arestitakse mul pangakonto.
Peale isiklike asjade ma mingit vara ei oma.
Küsimused:
1. Kas minult nõutava summa (13 000 + kulud kohtutäiturile) puhul kujuneb pankrotimenetlus kallimaks kui võlasumma ise? Milleks siis üldse pankrotimenetlus? Ja kuidas näeb välja pankrotimenetlus töötu puhul, kes ei oma mingit sissetulekut?
2. Soovin kandideerida linnavalitsuse poolt pakutavale sotsiaalsele töökohale. Sotsiaalsetel töökohtadel on töötasuks riigis kehtiv alampalk (4350 krooni). Kas kohtutäitur võib selle palga minu kontolt ära võtta?
3. Ja mis minu jaoks vaat et olulisim - kas kohtutäitur võib minna mu isiklike asjade kallale, et püüda neid maha müüa?
Vastuste eest ette tänades
Tere,
1) Kui ei omata mingit sissetulekut, siis ei saa pankrotimenetlust rahastada ja suure tõenäosusega lõpetatakse pankrotimenetlus raugemise tõttu, mis tähendab seda, et avalikkuse silmis loetakse, et pankrotimenetlust ei ole nagu kunagi alustatud.
2) Kui arved on kohtutäituri poolt arestitud täitemenetluse käigus, siis saab teha kohtutäiturile avalduse miinimumpalga kättesaamiseks ning seega saab minimaalse töötasu kätte(4350 kr).
3) Jah võib minna, väga sageli seda reaalses elus ei kasutata
