Reaalpalk jätkas mullu langemist
Kui keskmine brutokuupalk hakkas mullu pärast langusaastat taas tõusma, siis reaalpalk, milles hinnatõusu mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes teist aastat järjest.Reaalpalga langus mullu siiski aeglustus, teatas statistikaamet. 2009. aastal langes reaalpalk 4,9 protsenti, 2010. aastal 1,8 protsenti.
Keskmine brutokuupalk oli 2010. aastal 792 eurot (12 397 krooni) ja brutotunnipalk 4,78 eurot (74,84 krooni). 2009. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 1,1 protsenti ja brutotunnipalk langes 0,4 protsenti.
2009. aasta oli erakordne seetõttu, et aastakeskmine brutokuupalk langes eelmise aastaga võrreldes viimase 16 aasta jooksul esmakordselt. 2010. aastal pöördus langus taas tõusuks. Samas oli 2010. aasta keskmine brutokuupalk väiksem kui seni kõrgeima palgaga 2008. aastal.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aastal varasema aastaga võrreldes kõige enam mäetööstuses (11,6 protsenti) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (14,4 protsenti).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (6,4 protsenti) ning langes kõige enam taas kinnisvaraalases tegevuses (15,8 protsenti).
Keskmine brutokuupalk oli mullu avalikus sektoris 821 eurot (12 850 krooni) ja erasektoris 780 eurot (12 211 krooni). Eelmise aastaga võrreldes keskmine brutokuupalk avalikus sektoris langes 0,5 protsenti ja erasektoris tõusis 1,6 protsenti. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
Möödunud aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1074 eurot (16 812 krooni) ja tunnis 7,22 eurot (112,95 krooni). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 0,7 ja tunnis langes 1,5 protsenti 2009. aastaga võrreldes.
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2010. aastal oli valimis 11 685 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.